Korpusepoisid
Re: Korpusepoisid
Tänud parandamast, järjekord jäi kahe silma vahele ja arvasin, et see lint on millegi teise oma aga vot peast ei mäletanud.
Kogumine - raske haigus, millel ravi puudub!!!
Re: Korpusepoisid
Käeoleval aastal on siia teemasse lisandunud suurel hulgal igasugu huvitavaid aumärke. Minu selle aasta vast kõige huvitavam leid on 8. ELK komandöri, kindral Lembit Pärna autojuhi autasud. Toivokainen oli terve sõja aja kindrali isiklikuks autojuhiks ja käskjalaks.
Vanem Aleksander Toivokainen on Punatähe ordeni nr. 80277, Isamaasõja II.klassi ordeni nr. 496763 ja Kuulsuse III klassi ordeni nr. 303496 kavaler.
1942. a detsembris autasustatud Punatähe ordeniga, autasulehelt:
’’Toivokainen on kogenud ja julge autojuht. Osalenud vastasseisus Hiinaga 1929. aastal. Osalenud sõjas valgesoomlastega ja võitleb sõja esimesest päevast alates saksa okupantide vastu’’.
Esitati algselt Lahinguteenete medalile, aga sai hoopis Punatähe ordeni.
1945.a märtsis autasustatud Isamaasõja II klassi ordeniga, autasulehelt:
’’Korpuse formeerimisestt alates on ta olnud minu autojuht. Julge autojuht, kes lahingolukorras ei kaota mitte kunagi pead. Oli minuga koos lahingutes alates Narvast kuni Saaremaa vabastamiseni. Autasustan Toivokaineni riikliku autasuga, Isamaasõja II klassi ordeniga’’
Autasulehe juures on huvitav, et kindral Pärn on autasulehel ise teatud kohad punase pliiatsiga alla jooninud, mis ilmselt tähendab, et tema otsus oma autojuhile orden anda mingile vastuvaidlemisele nüüd küll ei kuulu.
1945. a mais autasustatud Kuulsuse III klassi ordeniga, autasulehelt:
’’Alates korpusesse saabumisest töötab minu autojuhina. Liikudes üksuste vahel, väljasõitudel vaatluspunktidesse ja tihti ka sõitudel lahinguolukorras üksi või koos adjutantidega käitub alati külmavereliselt. Lahingolukorras pole mitte kordagi sattunud segadusse, selle tõttu pole pidanud auto seisma. Orienteerub olukordades hästi ja lahingolukorras pole mitte kunagi kaotanud pead. Erilist vaprust näitas üles Kuramaal, kus vaatamata sellele, et vaatluspunkt asus eesliini lähedal ja ilmastikuolud olid rasked, töötas alati ennastohverdavalt’’
Vanem Aleksander Toivokainen on Punatähe ordeni nr. 80277, Isamaasõja II.klassi ordeni nr. 496763 ja Kuulsuse III klassi ordeni nr. 303496 kavaler.
1942. a detsembris autasustatud Punatähe ordeniga, autasulehelt:
’’Toivokainen on kogenud ja julge autojuht. Osalenud vastasseisus Hiinaga 1929. aastal. Osalenud sõjas valgesoomlastega ja võitleb sõja esimesest päevast alates saksa okupantide vastu’’.
Esitati algselt Lahinguteenete medalile, aga sai hoopis Punatähe ordeni.
1945.a märtsis autasustatud Isamaasõja II klassi ordeniga, autasulehelt:
’’Korpuse formeerimisestt alates on ta olnud minu autojuht. Julge autojuht, kes lahingolukorras ei kaota mitte kunagi pead. Oli minuga koos lahingutes alates Narvast kuni Saaremaa vabastamiseni. Autasustan Toivokaineni riikliku autasuga, Isamaasõja II klassi ordeniga’’
Autasulehe juures on huvitav, et kindral Pärn on autasulehel ise teatud kohad punase pliiatsiga alla jooninud, mis ilmselt tähendab, et tema otsus oma autojuhile orden anda mingile vastuvaidlemisele nüüd küll ei kuulu.
1945. a mais autasustatud Kuulsuse III klassi ordeniga, autasulehelt:
’’Alates korpusesse saabumisest töötab minu autojuhina. Liikudes üksuste vahel, väljasõitudel vaatluspunktidesse ja tihti ka sõitudel lahinguolukorras üksi või koos adjutantidega käitub alati külmavereliselt. Lahingolukorras pole mitte kordagi sattunud segadusse, selle tõttu pole pidanud auto seisma. Orienteerub olukordades hästi ja lahingolukorras pole mitte kunagi kaotanud pead. Erilist vaprust näitas üles Kuramaal, kus vaatamata sellele, et vaatluspunkt asus eesliini lähedal ja ilmastikuolud olid rasked, töötas alati ennastohverdavalt’’
- Manused
-
-
-
- Toivokainen.jpg (9.45 KiB) Vaadatud 7 korda
-
-
-
-
-
-
-
-