Relva SS kamuflaaž (riidevarustus)

[Veiler]

Must värv on puudu!

Ei ole midagi puudu, trükk on lihtsalt selline kahvatu.
Kui sellel oleks veel must ületrükk siis tuleks see lugeda juba mõneks Platanenmuster mantliks.
Tehti üldse Platanen ületrükki Tammeleht B peale või kasutati selleks ainult Tammeleht A kangast?

[ivalO]

See peaaugu lapakas on seal sees süsimusta tooniga, eks sellest mulle tundub, et üks värv on puudu!
Plaatani põhjas ei ole näinud küll tamm B mustrit.

[ivalO]

Tamm A!

[Veiler]

Neljaosaline Tammeleht A - erinevalt enamikest telkmantlitest on sellel kaks alumist nurka eraldi tükkidena külge õmmeldud. Mäletamist mööda tulenes see vist sellest, et masin, millega kangale mustrit trükiti ei olnud suuteline nii laia kangast endast läbi laskma, mis oleks terve ühe telkmantli poole laiuse kangariba valmis trükkinud.
Huvitav detail on ka erksinise niidiga palistatud nööpaugud.
Telkmantel on leitud palju aastaid tagasi Eestist.

[Veiler]

Ühes FB grupis esitles keegi Ameerikamaa koguja oma kümne aastase töö tulemust - kuus Platanenmuster mantlit ja kuus Tammelehe ületrükiga Platanemuster mantlit. Ületrükkide puhul ma tegelikult ei tea päris kindlalt, kas esmalt tehti Tammelehe põhi ja siis musta värviga ületrükk või esmalt must värv ja siis Tammelehe trükk. Väga ilus ja raskesti kokku kogutav rida!

Lisan esmalt puhtad Platanenmuster mantlid ...

[Veiler]

... ja ületrükid

[Veiler]

Üks erakordselt hästi säilinud ennesõjaaegne, 1939. aastal valmistatud Platanenmuster Nr. 3 telkmantel.
Mustrid nr. 3 ja 4 püsisid kogu sõja vältel üsna muututmatutena.

[Veiler]

Siin teemas varemalt, aastaid tagasi visatud õhku küsimus, et kas 20. ED võitlejatele jaotati pigem rohelise või pruuni tammelehe mustriga talvekomplekte. Olen 100% kindel, et jagati mõlemaid aga nüüd on vähemalt pilditõestus, kus meestel on seljas pruuni tammelehe mustriga joped.

Rohelisel jopel oli vöökohale voodri vahele õmmeldud kanalisse aetud pingutusrihm ühelt poolt valge ja teiselt poolt rohelise tammelehe mustriga (sama kangas, millest oli ka jope tehtud). Samuti olid rohelisest tammelehe mustriga kangast varrukaotstes asuvad pingutusrihmad. Pruunide parkade puhul kasutati tekstiilist vööd, mis oli ühelt poolt valge ja teiselt poolt helehall.

Kui nüüd keegi kohtab fotol samamoodi sõlmitud vööd nagu kahel esimesel pildil aga seal puntras on segamini valge ja laiguline siis võib olla kindel, et tegemist on rohelise tammelehe jopega. Teisel fotol on parempoolsel (seljaga) sõduril näha varrukal halli pingutusrihma, millist rohelistel jopedel ei kasutatud.

[UnterKroon]

Ühes Facebooki grupis leiduvas postituses on omaaegses kirjas ära märgitud roheline muster.

Gren. PAUL VOLDEMAR KRAAS`i /11.8. 1925 - 22.2.1944 /

"Kallid kodused!
Alles eile kirjutasin teile ja juba täna tahtsin teile jälle kirjutada. Eilse kirja kirjutasin teile Tartust, lamades Kaitseliidu hoone esiku parkett põrandal. Saabusime Tartu eila öösel kell 2. Hommikul laaditi meid autodele ja viidi mõned kilomeetrid Tartus välja koolimajja. Magasime öö koolimajas jälle paljal põrandal. Olen juba harjunud magama põrandail. Pehmet voodit pole peale seda enam näinud, kui lahkusime Heidelaagrist. Elu on nüüd muidu peris hää oma rahva keskel. Eila õhtul käisime siin SARAKUSTE külas. Läksime ühte tallu sisse ja küsisime piima. Perenaine oli lahke ja läks kohe lehmi lüpsma. Saime kõik katlakesed täis. Pakkusime ka raha seda ei võetud mitte kuuldagi. Olime 3 mehega, mina, KAMSOL ja üks parim sõber KOEMETS.
Muide nüüd see sõduri elu hakkab lõbu pakkuma.
Varsti vist läeme rindele. Frondi kära on siia kuulda, "vankad" pidid olema PIIRISSAARE ära võtnud Peipsil ja siit on PEIPSINI 40 km.
Siit valla omakaitsemehed on sääl praegu ees. Kuulujutud räägivad, et meie vahetame nad säält välja. Ei tea millal või kus kohal.
Eile saime 1 leiva, kahe pääle 200 gr. võid ja umbes 500 gr. vorsti. Vorsti ei hakanudki kotti toppima, sõin kohe ära.
Nüüd saame süüa palju enam ja varustus on ka hää. Saime venemaal uue talve varustuse. Vateeritud püksid ja kuub, seest poolt valged ja väljapoolt rohelise kirjud. Siis saime veel hääd nahkadega vildid ja vildist sokid, ka kindad saime, suured jänesenahksed käpikuid.. Olgu mis on , aga varustus on hää.
Ega nüüd pole aega magamiseks, Narva-Jõesuu veretöö näitas, mida meil vaja tarvis teha. Nüüd pole muud kui relv kätte ja raginaga peale. Ma olen nüüd nii vihane, aga ega ma ka uisapäisa tormama hakka. Olge esialgu mureta, aadressi mul pole..."

[Veiler]

Vateeritud püksid ja kuub, seest poolt valged ja väljapoolt rohelise kirjud.

Väga hea, siis on ära tõestatud see, mida nagunii oletada võis - 20. ED võitlejad said riietatud nii rohelistesse kui ka pruunidesse Tammeleht A mustriga jopedesse ja pükstesse. Lisaks kasutati veel pruuni mustriga Tammeleht B ja Rauchtarnmuster talveriided (neid mustreid rohelisi ei olnudki).

Lisatud pildil on roheline Tammeleht A ja pruun Tammeleht B. Pruunil jopel on varrukate, kapuutsi ja tuuleklapi materjal tulnud teistest kangapartiist kui torso oma, sest muster on palju tugevam ja kontrastsem. Taskuklapid on Rauchtarnmuster kangast.

[ivalO]

[Veiler]

Sa vihjad oma postitusega sellele, et ma eespool väitsin, et rohelistel jopedel on rohelise laiguline / valge vöö ja pingutusrihmad aga Sinu lisatud piltidel on need need hall-valge värviga nagu kõikidel pruunidel jopedel? Eks kõik on võimalik ja võib-olla tõesti kasutati vahel ka rohelistel jopedel selliseid pruunidele jopedele iseloomulikke hall-valge värviga rihmasid aga üldiselt või peaaegu alati on laokonditsioonis rohelistel jopedel küljes siiski need ühelt poolt rohelise kirjud ja teiselt poolt valged. Sinu lisatud pildil ülemine m42 jope tundub sõda näinud ja trööbatud ning pole välistatud, et see hall-valge vöö on sinna hiljem lisatud, sest algupärane on kaduma läinud (varruka otstes on siiski näha rohelise kirjud rihmad). Alumisel m43 jopel on ühel varrukatest roheline ja teisel hall rihm ja lisaks hall vöörihm. Jope ise on väga korralik - ei tea, kas oli tõesti algupäraselt nii.
Ega see kõik ei olegi nii oluline, sest on täiesti kindel, et 20. ED koosseis sai selga kõigi võimalike mustritega W-SS talveriided, mis 1944. aastaks käiku olid lastud.

[ivalO]

Hall-valge lint oli spetsiaalselt välja töötatud ja seda kasutati kõigi väeliikide kahepoolsete talvejopede juures. Tihe kude andis sellele tugevuse.

Rohe-valget paela on kasutatud hall-valge lindi puudusel. Nii roheline, kui valge olid sama jope õmblemise jäägid, mida ära kasutati. Materjalid on erakordselt õhukesed ja lirud ja ei kestnud kaua.

Minu arvamus on selline.

[ivalO]

Aga mingid paelad ei olegi olulised.
Eile sain neid pite otsides päris šoki, kui pakuti välja tammeleht C mustriga telkmantel!

Kuidas seda seletada?

[Veiler]

Kuidas seda seletada?

Seda teadmist ei ole vaja vist üle korjata. Mõned aastad tagasi üks hollandlane üritas juurutada mingit teadmist Tammeleht C mustrist (viidates kellelegi Itaalia kogujale, kes oli sellise asja sama nimetusega lausa raamatusse trükkinud). Ma ei tea, mis hollandlase motiiv seal oli aga võimalik, et soovis läbi oma netipoe müüa seda C mantlit kui Tammelehe "perekonna" kõige haruldasemat ja seeläbi ka kõige kallimat varianti. Ilmselt oli see erinevus B omast nii marginaalne, et keegi selle teemaga kaasa ei läinud ja vist ei aktsepteeritud kui omaette varianti. Sinna paika ja see jäi ja rohkem ei ole väga mingist C mantlist juttu tehtud.