Rae positsioon 1918. aasta Saksa kaardil.

Rael oli raudteeühendus Tallinna Peajaamaga (praegune Tallinn-Väike). Tegu oli kitsarööpmelise raudteeharuga, mis kaardus ümber Ülemiste järve põhjaotsa ja läks siis sirgelt umbes 4 kilomeetrit kagusse, kuni Peetri külani. Praegu on selle raudteetrassi kohal Tartu maantee. Peetri külas pöördus raudtee veidi ida poole ja suundus Raele, kus oli vastupanusõlm koos kuue suurtükipatareiga. Rael asus Pajusi nimeline jaam ning mõned vedurikuurid. On kellelgi aimu, millal see raudtee üles võeti ? Väidetavalt on küll ümbruskonna taludes liipreid nii laetaladeks kui ka aiapostideks kasutatud, aga ise pole küll veel märganud. Kas see raudtee kisti siis üles omavoliliselt ? Olen ka kuulnud, et kui sakslased jõudsid Rae postisioonile, siis nad tühjendasid Rae mõisa laskemoonast. Kas seda hoonet võidi siis kasutada ka laskemoonalaona ?

Saksa kaardil on raudtee tähistatud punase katkendliku joonega.

Lisan kaardi 1937. aastast, sellele on märgitud varjendid (väikesed punased ruudud), kaevikud, olemasolev rooduvarjend, rajatava rooduvarjendi süvend (punase punktiirjoonega ruudud) ja suurtükipatareide positsioonid.
Kas selle süvendi kohal ei ole praegu elamud?
Mis puutub laskemoona Rae mõisas, siis sellekohane info minul puudub. Rooduvarjend 1937. Viimase pildi peal veidi ümbrust ka näha. Varjendi plaan.

Kui neid varjendeid ehitati, kaevati välja päris kena kogus paasi ja tõepoolest võisid mingid kiviaiad ligiduses olla?
No.1 võib tõepoolest ikka nn. Rae tank olla?

Ajalooarhiivis leiduvat materjali Rae positsiooni kohta, mida on üllatavalt vähe!

1937. aasta komisjoni materjalidest: Tänapäeval näeb suur betoonvarjend välja selline
Fotod lehelt battal.ee Metallikratid on lagede kallal teinud puhta töö Rae mõisast kagu pool põllul olevad kaevikud.

Lukk, kas oled sinna võssa kaenud?
Seal peaks asuma kunagine patareipositsioon. Kolm patareid asusid veel vasakuljooksvat teed pidi üles (viimane asus teiselpool kunagist raudteed), seal aga vaevalt enam midagi järgi on.

Mul sinna kiviga visata, nädalavahetusel ehk lähen vaatan ja võtan fotoka ka kaasa.

Kui juba minek, teed mööda edasi peaks jääma veel ühe patarei positsioon.
Seal metsatukas võib ka midagi alles olla, äkki tunned sealset pererahvast?

Kuna väikesed varjendid asuvad inimtegevuse piirkondadest eemal on need säilinud.
Nagu selgub 1937. aasta aruandest, oli palkvooderdis välja võetud juba eelnevalt.
Mitu neid algsest üheksast alles on ei tea, mina olen lähemalt vaadanud paari- kolme.
Põhiplaanilt jaovarjendi tüüpi, mõõtudelt aga väiksemad. Battali kaardil helerohelised ruudud.

Vaatasin eelpool viidatud metsatuka üle.
Mingeid positsioone meenutavaid rajatisi seal sees silma ei hakanud.
Ühelt poolt on kuhjatud põllukive, keskosas kraavilaadne moodustis ja vett täis augud.

Viimasel kaardil helesinise ruuduga kujutatud rooduvarjendi süvendis aga olla isegi mehed akvalangidega sees käinud.
Relvi ja muud sõjavarustust sealt leida küll lootusetu ettevõtmine, kui just 1941. aasta lahingutest midagi sisse ei loobitud. Aga vaevalt sinna võssa sõjategevus kandus, madistati ikka lagedate väljade peal.

Veel üks jupp pealesõja vene kaarti, kus raudtee peale märgitud.
Mis aastal see üles võeti?

Tõsi ta on, käisin ise ka seal eile tuulamas, ühel pool on nagu mingi vall kuhjatud. Tegin ka mõningad klõpsud:





Taoline kaart, nagu sa postitasid, on ka Maa-ameti kaardiserveris, kuid vanemate inimeste jutu järgi oli sõja ajaks juba raudtee ammu üles võetud.

Sealtsamast kaart pärit ongi.
Peaks olema 1946. aasta kaart, eks venelased kasutasid vanu EW aegseid kaarte.
Lasid jutud lihtsalt kirillitsas peale.
Kaardistama hakkasid hiljem.

Suurtükipositsioon võis olla kergematele torudele, kaevati kahuritele pesad (vett täis augud) ja aeti vall ette.
Eks aegade jooksul ole sinna põllutööde käigus kive lisaks veetud .
Kaevikud asusid 300-400 meetrit ees, teiselpool Rae teed.

Raskemale kaliibrile valati juba betoonist kinnituspoltidega alused, lootsin sealt midagi taolist leida.

Ehk selle №236 suurtükipositsiooni juurest võib leida betoonist valatud alust, küngas seal igaljuhul on, kuid samas sinna on samuti veetud põllukive, vähemalt nii tundub eemalt vaadates, kuid kui aega leian, siis katsun sealt läbi hüpata.



Mati Õuna raamatust "Vaateid Merekindlustele Tallinna ümbruses" võtsin ka ühe kaardi, mis on koostatud Saksa luure 1916. aasta kaardi ja Kaitsevägede staabi topo-hüdrograafia osakonna kaartide põhjal. Mida see rokaadtee endast kujutas?

Lugesin battali kaardilt tingmärkide seletuse värskelt üle.
Selle metsatuka kohta ongi kirjas, et betooni ei ole, kasutati põllukividest valli positsioonide ees. Eks need augud siis suurtükkide süvendid tõepoolest ole. Üks patarei peaks seal ülevalpool veel järgmises metsatukas olema(talu juures).
Punase ringiga märgitud positsioonil No 236 peaks aga betoonalus olema, vähemalt mingi jäänus sellest.
Kui juhtud vett täis rooduvarjendi süvendi juurde ja fotokas käepärast, tee sellest ka üks klõps, ma pole seda oma silmaga veel näinud.

Kas selles metsatukas on punker ka sees või on põllukive täis aetud?

lukk kirjutas:Taoline kaart, nagu sa postitasid, on ka Maa-ameti kaardiserveris, kuid vanemate inimeste jutu järgi oli sõja ajaks juba raudtee ammu üles võetud.

Tõepoolest, nagu alljärgnevast tekstist lugeda võime, oli 1932. aastal raudtee juba üles võetud. Arvatavalt on venelased kaarti tehes kasutanud põhjana mingit varasemat EW kaarti.

ivalO kirjutas:Lugesin battali kaardilt tingmärkide seletuse värskelt üle.
Selle metsatuka kohta ongi kirjas, et betooni ei ole, kasutati põllukividest valli positsioonide ees. Eks need augud siis suurtükkide süvendid tõepoolest ole. Üks patarei peaks seal ülevalpool veel järgmises metsatukas olema(talu juures).
Punase ringiga märgitud positsioonil No 236 peaks aga betoonalus olema, vähemalt mingi jäänus sellest.
Kui juhtud vett täis rooduvarjendi süvendi juurde ja fotokas käepärast, tee sellest ka üks klõps, ma pole seda oma silmaga veel näinud.

Kas selles metsatukas on punker ka sees või on põllukive täis aetud?

000rae.jpg

Kunagi sai selle noolega osutatud jaovarjendi juures käidud, siis pääses sinna igaljuhul sisse. Üldse on kõikidele n.ö jaovarjenditele ligipääs olemas ja päris viletsas olukorras on vaid mõni üksik. 9st punkrist 7 on igatahes veel punkri näoga.

Teise rooduvarjendi süvise proovin millalgi jäädvustada.