Servus

Missuguseid kogemusi keegi on omandanud kuulutuste lisamisega paberväljaannetesse või mõne küla/alevi stendi pääle? Kas on viljakas lähenemine? Ja kui on, kas harilikult küsitakse mõistlikke hindu või leitakse, et istutakse kullakangi otsas? Saksa kolast jutt siis.

Kõige parem viis selle teada saamiseks on see,kui paned kuhugile kuulutuse ülesse.
Olen ise päris mitme külapoe uksel samast klassist silti näinud.

spore kirjutas:Servus

Missuguseid kogemusi keegi on omandanud kuulutuste lisamisega paberväljaannetesse või mõne küla/alevi stendi pääle? Kas on viljakas lähenemine? Ja kui on, kas harilikult küsitakse mõistlikke hindu või leitakse, et istutakse kullakangi otsas? Saksa kolast jutt siis.

1. Hea sõna levib tihti kiiremini kui mistahes kuulutus seinal. Kui sa inimesed nahka üle kõrvade ei tõmba ja ta on rahul, räägib ta sinust ka teistele ja nii levib info paremini kui mistahes kuulutus.

2. Vahel tasub lihtsalt võtta nott viina ligi ja külameestega poe juures sõjasündmusi meenutada. Aga eelduseks on, et sa tead, mida räägid. Eriti kohaliku kohaga seoses. Ja ära siis unusta punkti 1, kui sulle pärast trofeesid näidatakse.

3. Vaevalt sa head tagasisidet saad, kui kohe eos neid pööbliks pead.

spore kirjutas:Servus

Missuguseid kogemusi keegi on omandanud kuulutuste lisamisega paberväljaannetesse või mõne küla/alevi stendi pääle? Kas on viljakas lähenemine? Ja kui on, kas harilikult küsitakse mõistlikke hindu või leitakse, et istutakse kullakangi otsas? Saksa kolast jutt siis.

Kesine. Võibolla teistel rohkem õnne. Pudeli viinaga võid igasugu überflakfüürereid ülesse korjata, räägivad seda juttu, mida soovid Aga eks see kraami sebimine üks tänamatu töö ole.

majakavaht kirjutas: 3. Vaevalt sa head tagasisidet saad, kui kohe eos neid pööbliks pead.

Kuras, ja viskabki ÕS negatiivse hoiaku sõnale. Eks me kõike ole lihtrahvas, k.a mina.

ma korra proovisin mõni aasta tagasi kuulutuste jätmist kandis, kus üksjagu liikumist sõja ajal ikka toimus. Vastukaja oli 0.

kasutan öldiselt majakavahi retsepti ja peab ötlema,et toimib,ning öpris edukalt.

Proovitud siis sellist asja Tartu , Jõgeva ja Virumaal , kasu tegur 0 , kuid selle eest hakkatakse kõik sugu muud kraami pakkuma , alates nõuka aegsest käokellast või mingi põllumajandus tehnikaga .

Vanad kogenud kooreriisujad isegi ei maini kuulutustes, et sõjakraami ostavad. Pannakse ikka täiega, lubatakse absoluutselt puhtaks majapidamine kogu vanast stufist vedada. Olen oma silmaga näinud, et toimib mis mühin.

divine kirjutas:Vanad kogenud kooreriisujad isegi ei maini kuulutustes, et sõjakraami ostavad. Pannakse ikka täiega, lubatakse absoluutselt puhtaks majapidamine kogu vanast stufist vedada. Olen oma silmaga näinud, et toimib mis mühin.

Ei tahaks sellega ka riskida, et lõpuks kellegi majapidamises lihtsalt koristaja oled ja äkki mitte kottigi enda jaoks vajalikku ei saa:)

Coger kirjutas: Ei tahaks sellega ka riskida, et lõpuks kellegi majapidamises lihtsalt koristaja oled ja äkki mitte kottigi enda jaoks vajalikku ei saa:)

Eks siis tuleb lihtsalt tuima näoga kuulutada ja loota, et mõni vastab ja pakub peale roostes kiivri või gaasimaskitorbiku midagi.

vastupidiselt ugandiklubile on mul just rohkem vedanud jögeva ja ida-virumaal.kui veel mainid,et teed omale väikest muuseumi,siis tuuakse ka selliseid asju välja,mida muidu ei pakuta.aga vöib-olla on asi inimestega suhtlemises ja nendele lähenemises.