pakuksin välja diskussiooni tänapäeva kaitseväe ja kaitseliidu ohvitseride haritusest.
ausalt õelda on mul viimasel ajal just eriti kaitseliidu ohvitseridest jäänud halb mekk suhu - enamus Alu kooli lõpetanud veeblitest on alla igasugu arvestust,sama kehtib ka nendel imelike nn.laualeitnantite kohta-silme ees ripuvad neid ainult medalid,jahipidamine,pada ajamine ja oma asjade ajamine tõõ ajal.väga paljudel jääb ka meelsusest puudu.
olen veendunud, et ohvitseriks pürgija peab ikkagi KVÜÕA läbima, mitte saama ei - tea- mille - eest omale paguneid peale.
Kriisi olukorras kukuvad need igal riigipühal tänukirju ja plekkmedalied koguvad olendid kokku.

võib-olla olen ma kellegi kaasfoorumlase vastu hetkel ülekohtune ja siis andke andeks mulle,kuid olen nende koolides mitte käinud ohvitseridega kahjuks liiga palju pidanud koos olema.
Kaitsevägi ja eriti kaitseliit peab siiski suutma toota ohvitsere,kes suudavad üle oma paksu kõhu vaadata ja juhtida.mitte jahtima igasugu medaleid,mitte neid kokku ostma ja siis võltspaatosega teiste ees liputada,teadmata,et reakoosseis irvitab nende üle.

Eks tuleb jummala rahus söda oodata. Ju siis näha kes kuhu ja kuidas,pöle ju mötet ullikeste pärast halli karva kasvatada. Vähemasti naerda saab ,pada ajajad sada korda etemad kui vabatahtlikult metsa tulnud vingujad. Tsirkus alati jääb...
Noh ,kui möni tipp-täpp Sul metsas käru keeranu-mine rögasta paguni pääle, ehk tuleb möistusele.Mes Sa tühja tuult tallad.
Kaitseliidus vöiksid olla määravad lihtsalt ametipostid ,mitte auastmed.

Omalt poolt niipalju, et tegelikult ei ole see üldse määrav, kust kohast see nn ohvitser välja tuleb või kuidas ta tekib. Ohvitseriks olemine on ikka igas inimeses endas kinni. Nii nagu on neid nn lambilipnikest tulnud tublisid ja asjalikke ning hakkajaid ohvitsere, on KVÜÕAst tulnud ka täis troppe, kes on pugejad ja argpüksid jne!
Oleneb, milliseks neid seal vormitakse ning millistel lammastel lõpetada lastakse

Moderaatorina pean kamraadidele meelde tuletama järgmist ...

mis mujale ei sobi/varia
siia võib postitada 2. maailmasõjaga seotud teemad, mis muude kategooriate alla ei sobi ...

Vohh!
Ai kurja, vaatan, ma kah voorumis teenimatult mummumees.
Palun seeruks tagasi! Änam ei mulise.
Vanast inertsist ,vist- kunagi tohtis siin "räästastest ja kapsaraudadest"rääkida-ju siis pidu läbi

Seome siis II MS ga asja ära, et enamik tänapäeva ohvitseridest ei ole oma olemuselt ligilähedasedki EW ega II MS aegsete kamraadidele. Loomulikult ei mõtle ma siin kõiki. On ka väga normaalseid, asjalikke, tarku ning teotahtelisi inimesi, kel patriotism hinges!

Kas sa missa Tige siil Öigust räägid! tumbsupp!

Ääh,vaat kui ilus on väliöppustel vahtida Nikuplättudega suursöjardeid.Vöibolla siis söduril saabastes kergem-silme ette kerkib miraaz soomesaunast

selle teema peale tekkis mul küsimus,et ka esimese EW ajal jagati vendadele ka jube lihtsalt,peale mõnda nädalavahetust metsas,lipnikud peale.mismoodi siis üldse auastme saamise kord oli?

Vaevalt! Eks osa said oma aukraadid pärandina tsaariarmeest ja teised lihtsalt öppisid. Vaata näituseks kolonel Rebase teenistuskirja http://alfonsrebane.webs.com/dokumendid ... uskiri.htm
Nöuka aeg vorpis muidugist lademetes körgharidusega reservlipnikke
Isi olin vene kroonus seerunärakas, ja pääle Uue Eesti algust poogiti see jama külge. Ei lugenud kedagist ,et vastu vaidlesin. Seega olen okupatsioonivägede n.seeru .
Nüüd ülendati mind Kl liinis miskipärast seeruks. Isi pään end aga ühekriipsu poisiks. Päält kümmet aastat vabatahtlikku teenistust ilma spetskoolituseta vöiks ju kapral olla. See puht isiklik veendumus! Vöite maha lüüa!
Aga üldiselt oleks seda asja militaaris toredam arutada-sääl hunnik militaare koos. Siin ju rohkem kogujate voorum

Parem juba seeru kui kapral, see selline näru auaste, ei liha ega kala. Kas siis tubli sõdur või pe..se kukkunud seersant, ajateenistuse ajal vähemasti oli tavaks nii öelda. Eks neid ohvitsere on vorbitud igal ajal, varuga. Mine sa tea, kuna vaja võib minna, nagunii ära kasutamist kõik ei leia, saabki rakendada ainult parimaid. Vanasti (EW) ajal võis olla taevas sinisema, rohi rohelisem aga inimesed on jäänud inimesteks, mõningaste muudatustega. Väärtushinnangud ja elulaad muutunud. Eks oli ka EW ajal igasugu tolguseid erinevates ametkondades ja ametikohtadel. See kui hea sõdur või ohvitser mingi kodanik parasjagu on, jääb paljuski enda suhtumise ja tahtmise taha. Mõni kriips või tärn ei anna põhjust kohe pilvesse tõusta, ohvitser pole ainult auaste vaid ininene selle taga.

Neid vinguvaid ja norivaid ohvitsere on olnud igas sõjaväes ja igal sajandil . Hea näide on 1917 aastast Vene sõjaväest , kus sõdureid norinud ja kiusanud ohvitserid ja allohvitserid lihtsalt maha lasti .

Vot,nüüd tuleb löuad pidada ja edesi teenida. Asi klaarimast klaarim.

Lõpetuseks tsiteerides ühe kamraadi: "...eks iga rahva hulgas ole omad hälvikud..."-kehtib kõigi elualade kohta. Samas tervitan kõiku triipudega, triipudega, vinkrite, tärnide, pärgade jms kamraade.
A muideks, sõdurid pole ka päris samad nagu EW ajal