NSVL-i Ülemnõukogu Presiidiumi 22. septembri 1943. aasta seadlusega asutati raudteelastele 8 erinevat autasu- rinnamärki. Neid märke anti välja kuni 1957. aastani.

• Отличный паровозник / Eeskujulik vedurijuht
• Отличный движенец / Eeskujulik liiklustöötaja
• Отличный путеец / Eeskujulik tee- ja ehitustöötaja
• Отличный связист / Eeskujulik sidetöötaja
• Отличный вагонник / Eeskujulik vagunitöötaja
• Отличный строитель / Eeskujulik ehitaja
• Отличный восстановитель / Eeskujulik taastaja
• Отличный административный работник / Eeskujulik administratiivtöötaja

Rinnamärgi juurde käis alati ka vastav tunnistus. Haruldasemateks peetakse nende rinnamärkide seast sidetöötajat, vagunitöötajat, administratiivtöötajat ja taastajat. Neid liigub ülejäänud neljaga võrreldes vähem ja nad on ka tunduvalt kallimad.

J. Arenit autasustati rinnamärgiga Eeskujulik sidetöötaja 1944. a novembris.

Paari sõnaga ka NSVL-i raudteelaste aumärgist „Stalinliku kutse lööktööline“ (venekeelse nimega «Ударнику Сталинского призыва). Ta asutati 23. aprillil 1934. aastal. Seda rinnamärki jagati eeskujuliku töö eest raudteetranspordis ja anti välja kuni 1957. aastani. Autasustati kokku ligikaudu 500 000 raudteelast. Märgist on mitmeid erinevaid variatsioone, varieerub ka märgi suurus. Kuni 1949. aastani olid rinnamärgid numereeritud, hiljem ilma seerianumbrita. Rinnamärgi juurde kuulus alati ka tunnistus.

Kütja Koch sai oma aumärgi kätte novembris 1944. Dokumendile käsitsi märgitud lühend ОРКП-6 tähistab Nõukogude Liidu Teede Rahvakomissariaadi 6. erireservi vedurikolonni (Паровозная колонна особого резерва № 6, lühendatult ОРКП № 6). Erireservi vedurikolonnid moodustati Teise maailmasõja ajal rindelähedasteks ja kiireteks strateegilisteks vedudeks.
Ajaloolises mõttes on huvitav see, et just 6. erireservi vedurikolonni vedur valiti 1945.a juulis toimetama Moskvast Berliini lähedale Potsdami konverentsile sõitvat Nõukogude Liidu valitsusdelegatsiooni rongi. Delegatsiooni tähtsaim nina oli muidugi Jossif Stalin. Valitsusrongi vedas Potsdami konverentsile kolonni kuulunud diiselvedur ДА20-27.

Raudteetranspordi töötajate kõrgeimaks ametialaseks autasuks oli rinnamärk "Auraudteelane", mis asutati NSV Liidu Kesktäitevkomitee poolt 13. mail 1933 ja kinnitati Teede Rahvakomissariaadi poolt 15. mail 1934.
Esimene autasustamine toimus 31. oktoobril 1934. Märgil on palju variatsioone. Algselt valmistati märk väiksemõõtmelisena hõbedast (umbes 4200 autasustamist), hiljem samuti hõbedast, kuid mõõdult suuremana (autasustamiste ligikaudne vahemik 4200–12 000).
Teise maailmasõja alul hakati märke valmistama pronksist (autasustamiste ligikaudne vahemik 12 000 – 111 000). Kuna pronksist märgiga autasustati pika aja jooksul, siis on tal ka palju variatsioone. Erineda võivad sirbi ja vasara kinnitusviisid, on üleni hõbedase ja tumeda pinnakattega märke, numbreid kanti peale erinevatesse asukohtadesse (või pole numbrit üldse), esiküljel kujutatu detailid võivad erineda jne. Rinnamärgi juurde käis alati ka vastav tunnistus. 1960. aastal vaadati märgi staatus üle ja tema välimust muudeti põhjalikult.

1945. aasta 5. augustil sai rinnamärgi ''Auraudteelane'' nr. 60245 Eesti raudtee Tapa teejaoskonna ülem V. Klõkov ja seda ''Eduka ülesannete täitmise eest Suure Isamaasõja perioodil''. Tolle aja raudteelaste häälekandjas ''Eesti Raudteelane'' mainitakse Klõkovit üksjagu, näiteks kas või selline lõik, mis ilmus 1945. aprillikuu ajalehes.