kepsuke kirjutas: ↑P Mär 29, 2026 5:58 pm Olin nädalavahetusel Tallinnas puhkusel ning polnud mitu aastat Balti Jaama Turul käinud, esimesest poest sain sellise lahinguteenete medali 1288130.

Staršina Raimond(Raimund) Ristik
249. Laskurdiviis, 197. Üksiku Sideroodu raadiojaama ülem.
Lahinguteenete medali kavaler.

Autasuleht vast midagi sellist:

Töötab alluvate väeosadega raadiosidet pidava raadiojaama ülemana. Tema juhtimisel ja vahetul osavõtul on diviisi staabil kogu lahingutegevuse vältel olnud pidev raadioside polkudega. Töös ilmutab enesesalgavust ja kõrget vastupidavust, töötades oma aparatuuri taga pidevalt ööpäevade kaupa.

Väärib autasustamist medaliga „Lahinguliste teenete eest”


Peale sõda oli “Riikliku Kaubanduse ja Tarbijate Kooperatiivide Töötajate Ametiühingu” Eesti Vabariikliku Komitee esimees

Kuulsuse orden kolmas klass 293266, ilmselt korpus, aga kellele veel ei tea.

kepsuke kirjutas: ↑K Mai 20, 2026 10:14 am Vapruse medal 1732633, tõenäoliselt korpus ja Saaremaa lahingud.

Nooremseersant Endel Treier, 7. Laskurdiviis, 300. laskurpolk, 2. miinipildujaroodu jaoülem.
Treier on üle toodud Eesti sõjaväest ning saanud haavata Staraja Russa lahingus.
Lahinguteenete ja kahekordne vapruse medali kavaler.

Huvitaval kombel pole arhiivi dokumendis ära margitud tema lahinguteenete medalit.

Lahinguteenet medali autasuleht midagi sellist:

2. miinipilduriroodu jaoülem jefrreitor Endel Treier näitas Narva linna all toimunud lahingus vaprust ja enesesalgamist. Side katkemisel vaenlase suurtüki- ja miinipildujatule all suundus Treier ohtu eirates juhtimispunkti käsku saama, tagades sellega lahinguülesande täpse ja õigeaegse täitmise.

Esimese vapruse medali(1706184) sai ta Emajõe forsseerimise eest, autasuleht midagi sellist:

2. miinipilduriroodu jaoülem nooremseersant Endel Treier näitas 17.09.1944 Emajõe ületamisel end oskusliku ja vahva komandörina. Asendades rühmaülemat leitnant Laet, liikus ta edasitungiva jalaväe eesliinile ning juhtis sealt rühma tuld, hävitades kiiresti ja täpselt ilmuvad sihtmärgid. Paremal pool moodustus vaenlase automaaturite grupp, mis takistas 6. laskurroodu edasiliikumist. Sm. Treier hävitas ja osaliselt hajutas täpse miinipildujatulega vaenlase grupi.

Teise vapruse medali(1732633) sai ta Saaremaa lahingutes,
alguses esitati Punatähe ordeni saamisele, kuid sai siiski Vaprusemedali.

Autasuleht midagi sellist:

5. oktoobril 1944. a õhtuses hämaruses lähenes rood kolonis liikudes Välta mõisale. Ootamatult avas vaenlane mõisast vasakul pool asuvalt metsaservalt püssi-, kuulipilduja- ja automaaditule.
Roodukomandöri käsul seadis jaoülem nooremseersant Treier kiiresti oma miinipilduja üles ja avas sellele metsaservale tule. Esimese kümne miiniga hävitas nooremseersant Treier 2 käsikuulipildujat ja 5 vaenlase automaaturit.
Tänu sellele hoidis rood ära liigsed kaotused rünnakul ja mõisa vallutamisel.

Leitnant Arnold Taremaa, 7. Eesti Laskurdiviisi Suvorovi ordeniga 23. Suurtükiväepolgu 8. patarei rühmakomandör, Punatähe ordeni nr. 1147047 kavaler.
---
Leitnant Taremaa näitas lahingutes vaenlase kaitse läbimurdmisel Emajõe vasakul kaldal suurtükiväerühma tule juhtimisel üles suurt meisterlikkust. 17. septembril 1944. aastal, viibides suurtükkidega avatud tulepositsioonidel vaenlase kuulipildujatule all, tegutses ta külmavereliselt ja täpselt. Tema rühma suurtükitulega hävitati täielikult vaenlase tugevasti kindlustatud punkt Kavastu mõisas ja seal asunud: 1 vaatluspunkt, 5 kuulipildujapesa ning lasti õhku laskemoonaladu. Tänu leitnant Taremaa tegevusele sai jalavägi antud rindelõigus Emajõe forsseerida ilma kaotusteta.
Eeskujuliku rühma suurtükitule juhtimise, ülesnäidatud vankumatuse ja mehisuse eest on ta vääriline Punatähe ordeniga autasustamiseks.
---

Kaardiväemajor Mait(Kirill) Muhel, 8. Eesti Laskurkorpus tagala staabiülema abi toidu- ja sööda varustuse alal.
Üle toodud Eesti sõjaväest, kus on teeninud alates 1924a.
Vist teenis Peipsi Laevastiku Divisjonis.
Lahinguteenete medali ja punatähe ordeni kavaler

Lahinguteenete medal(515511) saadud seoses Velikije Luki linna lahigutega.
Autasuleht midagi sellist:

Sm Muhel, olles alates 6.8.43 korpuse tagala staabiülema abi toidu- ja sööda varustuse alal,
ilmutab suurt algatusvõimet ning töövõimet korpuse väeosade ja koondiste toitlustamise organiseerimisel.

Olles 7. eesti laskurdiviisi toidu- ja söödaosakonna ülema abi Velikije Luki linna vallutamise rünnakuoperatsioonide perioodil,
pani sm Muhel, eriti palju energiat ja püsivust toitlustamise organiseerimisesse ning toimetamisse eesliini positsioonidele.
Miski ei peatanud sm Muhelit, – ei lahingutegevus ega isiklik haigus – otsese lahingutegevusega tegelevate üksuste toitlustamise korraldamise isiklikult kontrollimiselt.
Sm Muhel, M. E. viibib Isamaasõja rinnetel alates lahingutegevuse algusest.

Olles üks parimaid eesti rahvusest komandöre, esitatakse sm Muhel,. seoses antud ülevaate ja korpuse aastapäevaga riiklikule autasule – Punatähe ordenile.

See viimane lõik on üpris huvitav.

Punatahe ordeni(1480806), mille asukoht on teadmata, autasuleht:

Sm MUHEL, täites 8. Eesti Tallinna laskurkorpuse tagala staabiülema abi kohuseid toidu- ja sööda varustuse alal, ilmutab palju hoolt ja
energiat selle nimel, et valitsuse poolt eraldatud toiduained jõuaksid võitlejani täiel määral.
Selle saavutamiseks teostab ta oma halvast tervisest hoolimata isiklikult kontrolli kuni roodudeni välja.

Armee ja rinde toiduosakondade korduvad kontrollid toidu- ja sööda varustuse korralduse kohta korpuse väeosades ja koondistes andsid eranditult häid tulemusi, mis tuleb samuti kanda sm MUHELi positiivse töö arvele.

Eeltoodust tulenevalt esitatakse sm MUHEL riiklikule autasule – Isamaasõja II klassi ordenile.

Lisaks veel pilt temast ning tema portsigarist.

Vahepeal silma jäänud
Isamaasõja orden 496762
Vapruse medal 3254388
Lahinguteenete medal 2046295

Omas mahlas vapruse medal 2764620. Tõenäoliselt korpus ja Kuramaa, aga kellele seda veel ei tea.

7. Eesti Laskurdiviisi 300. laskurpolgu reamees Nikolai Voronin sai oma Isamaasõja II klassi ordeni nr. 932445 kätte alles 1966. aastal. Mille eest konkreetselt- ei tea, aga ilmselt on tegemist sellega, et sai lahingutegevuse käigus haavata. Kusjuures orden ise on päris huvitav, sest sellist variatsiooni on tehtud vaid ca. 5000tk.

Kuulsuse III klassi orden nr. 218645. Ordeniga on autasustatud 7. Eesti Laskurdiviisi 354. laskurpolgu 2. laskurroodu jaokomandör seersant Feliks Reitel. Teda on pool aastat varem autasustatud ka Vapruse medaliga, mille nr. on 1221745.
---
Kuulsuse ordeni autasulehelt:

Emajõe forsseerimisel 17. septembril 1944. aastal läks ta esimeste hulgas üle jõe. Jälitades vaenlast mööda metsa ja sood, lõikas ta tee ära ühel vaenlase grupil, mis hiljem saabunud üksuste poolt hävitati.Tegutsedes julgelt ja otsustavalt, hävitas seltsimees Reitel isiklikult 2 sakslast. Lahingus Mustvee linna pärast 19. septembril 1944. aastal, kui rühmaülem leitnant Raik sai haavata, võttis sm. Reitel rühma juhtimise enda peale ja juhtis seda lahingu käigus oskuslikult. Väärib autasustamist Kuulsuse III järgu ordeniga.

Vahepeale ka üks sõjaväepilet.
Arnold Randi, 249. Laskurdiviis, 925. Laskurpolku raskekuuliplduja jao ülem.

Kahekordne punatähe orden kavaleri, ordenit numbrid on sõjaväepiletis välja toodud.(2122905, 2122906)
Esimene punatäht saadud Porkuni eest ja teine Saaremaa lahingute eest.

Laadal jäi näppu Vapruse medal nr. 1706020 millega on autasustatud kedagi korpusest ilmselt 1944. sügisel. Lähedaste numbritega medaleid on siin teemas varasemalt ka, neid on antud niii Emajõe forsseerimise kui ka Saaremaa lahingute eest.

Vahepeal olid oksjonil.
Lahinguteenete medal 2499886, selle medali teeb huvitavaks see, et see on duplikant. Minu jaoks esimene korpuse duplikant, mis ma näinud olen.
Lahinguteenete medal 2591873 ja Vapruse medal 2402842. Olid koos müügil, eeldan, et ühele inimesele. Nende kolme medali hinnad läksid minu arvates täiesti utoopiliseks, eriti see komplekt.

Kaotatud autasu asemele võib dublikaadi väljastada vaid erandkorras – kui see kaotati lahinguolukorras, loodusõnnetuse tagajärjel või muudel asjaoludel, mida autasustatu ei saanud ära hoida. Nii, et duplikaat on tõesti üsna haruldane. Selle medalite paari eest maksti 235.- EUR, panen siia ka kirja, siis mõne aasta pärast huvitav vaadata, et mis suunas hinnad liikunud on. Aeg läheb ju kiiresti.

7. Eesti Laskurdiviisi 300. Laskurpolgu 1. laskurroodu laskur-luuraja, vanemseersant Erich Abel. Punatähe ordeni nr. 2121734, Kuulse ordeni nr. 532055 ja Vapruse medali nr. 733182 kavaler.
---
Vapruse medal:
Autasustada 1. laskurroodu komandöri asetäitjat vanemseersant Erich Abelit selle eest, et pealetungil Velikije Luki linna all sai ta Zotovo küla juures 02.01.1943 vastase kuulist vasakusse jalga raskelt haavata. Vaatamata sellele ilmutas ta vaprust ja mehisust. Isikliku eeskuju ja julgusega innustas ning viis ta teised kaasa rünnakule vaenlase kaitseliinile.

Punatähe orden:
5. oktoobril 1944 määrati seltsimees Abel vanemaks dessandi ülesaatmisel Muhu saarelt Saaremaale. Hoolimata vaenlase tugevast miinipildujatulest tagas Abel dessandi kiire ja õigeaegse ülepääsu, tehes selleks ise paadiga 4 ülesõitu. Samal päeval tungis Abel koos kolme luurajaga Muraja poolsaarel lahingus sissepiiratud vaenlase rühmitusega Kõrkvere külla, kus asusid sakslased, ning hävitas oma automaaditulega 3 vaenlast. Luurajate grupi täpne automaadituli Abeli juhtimisel sundis Kõrkvere külas asunud vaenlase sõdurid põgenema.

Kuulsuse orden:
Reamees Abel ilmutas mehisust ja vaprust lahingus 18. märtsil 1945 Läti NSV-s Pilsblīdene jaama piirkonnas. Ööl vastu 18. märtsi kuulus ta vabatahtlikuna kuueliikmelisse rühma, mis tungis rünnakuga kindluseks muudetud majja. Samal päeval tungis ta koos reamees Allikuga Pilsblīdene mõisa, kus hävitas isiklikult 4 vaenlast.
Ööl vastu 19. märtsi osales ta jaama piirkonnas asunud vaenlase dzottide ründamises ja hävitas vaenlase kuulipilduripesa, surmates 2 vaenlast. Ta osales aktiivselt ka vaenlase vasturünnaku tagasilöömisel, hävitades seejuures 5 vastast. Väärib autasustamist Punalipu ordeniga.
Aga anti Kuulsuse III klassi orden...

Huvitav on veel see, et kui Vapruse medali ja Punatähe ordeni autasulehtedel on auastmeks vanemseersant, siis hilisemal Kuulsuse ordeni omal reamees. Arvestuskaardil aga taas vanemseersant. Sai ta vahepeal millegiga hakkama või lihtsalt kirjutaja näpukas? Ilmselt näpukas. Kuulsuse ordeniga autasustamise käskkirja just seda lehekülge, kus Abel kirjas, kahjuks ei leia.

Huvitav on veel see, et kui Vapruse medali ja Punatähe ordeni autasulehtedel on auastmeks vanemseersant, siis hilisemal Kuulsuse ordeni omal reamees. Arvestuskaardil aga taas vanemseersant. Sai ta vahepeal millegiga hakkama või lihtsalt kirjutaja näpukas? Ilmselt näpukas.

..pigem siiski ei olnud näpukas vaid miski konkreetne distsiplinaarne rikkumine - võeti seerupaelad maha ja mõne aja pärast anti tagasi // tavaline punaarmee praktika tollal.. ka minu äiapapa (rahu tema põrmule) jõudis jeesti korpuses olla korduvalt jefreitor ja siis jälle reamees - ja siis jälle jefreitor

Isegi Rüütliristi kavaler Harald Nugiseks jäi muideks minu mälust vähemat kaks korda ühest allohvitseritärnist ilma ja sai pärast jälle tagasi